Nimelood

Kuidas Tsirguliina omale nime sai?

Tsirguliina alevik hakkas tekkima Laatre vallas Sangaste raudteejaama ümber pärast Tartu-Valga raudtee avamist aastal 1887-89. Hakkasid liikuma reisirongid ja käima kaubavahetus linnade vahel. Enne raudtee ehitust laius kuni Mõnekuni mets, mis kuulus Laatre mõisale. 

Praeguse Nooruse tänava kohalt kulges hobustega sõidetav Valga-Tõlliste-Laatre-Sangaste maantee. Praeguse koolimaja kohal asus hobupostijaam, mis hiljem trahteriks muudeti. See kuulus Sangaste krahv Bergile, kes oma Lätimaal asuvatesse allmõisatesse sõites siin peatusi tegi.

Raudteeäärne maa kuulus Raa talule. Selle omanik müüs maatüki ka raudtee tarbeks. Kuna talud hakkasid varasemast rohkem tarvitama poekaupa, koondusid ajapikku raudteejaama ja trahteri ümber kaubandus ja käsitööndus. 20. sajandi algul hakkas Raa peremees Karl Kübar vakamaa suuruseid krunte soovijatele rendile andma. Esimene oli arvatavasti Jakob Teder, kes raudteeäärsele krundile kaks maja ehitas. Järgnesid Heideman, Jaik, Kull, Kurvits, Tuvikene ja mitu Varese nimelist. Et linnunimedega majaehitajaid oli nii palju, hakkasid möödasõitjad, kõrtsilised, raudteejaama kasutajad ja turulkäijad seda kohta kutsuma Tsirgulinnaks (tsirk ehk lind).

Sangaste raudteejaamast

Esialgne trass oli määratud mööduma Sangaste mõisast. Kuna krahv von Berg ei nõustunud plaanitava raudtee jaoks loovutama väärtuslikku põllumaad, siis tõmmati uus liin läbi Keeni soo. Kuna krahv tahtis siiski jaama oma lossile võimalikult ligidale, kauples ta kõrgemate võimukandjate ja raudtee ehitajafirmaga ning kokkulepe saavutati. Von Berg maksis ehitusfirmale 500 kuldrubla ja kaks musta tõutäkku koos kalessidega. Tõlliste asula juurde, ligikaudu 8,5 versta Sangaste lossist Valga poole ehitatigi jaam. Nimeks sai Sagnitz.

Oberst, Aini. 2011. Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil. [Tsirguliina (Valgamaa)] : A. Oberst, ([Tartu : Paar]), lk 122 ja 274.